Til hovedinnhold
Denne siden eksisterer på bokmål

Boazodoallodieđáhus

Boazodoallodieđáhusa galgá sáddet juohke jagi. Áigemearri lea miessemánu 31. beaivvi. Skovvi rahppo miessemánu 1. beaivvi.

Boazodoallodieđáhusa sisabuktináigemearri lea miessemánu 31. b.

Digitála skovvi

Geat fertejit sáddet dieđáhusa

Buot siidaoasit leat geatnegahtton sáddet boazodoallodieđáhusa juohke jagi. Siidaoasi dahje boazosearvvi jođiheaddjis lea ovddasvástádus sáddet dieđáhusa. Siidaoasis mas leat guokte jođiheaddji (oktasaš siidaoassi) leaba goappaš jođiheaddjit ovddasvástideaddjit dieđáhusa sisdoalu ovddas, muhto dušše okta dudnos galgá sáddet boazodoallodieđáhusa.

Proseassa birra:

Ovdal go sáddet boazodoallodieđáhusa

Oanehaččat boazodoallodieđáhusa birra

Siidaoasi jođiheaddji galgá sáddet siidaoasi boazodoallodieđáhusa juohke jagi ovdal miessemánu 31. beaivvi. Boazodoallodieđáhus galgá leat maŋemus boazodoallojagi ovddas, boazodoallojahki álgá cuoŋománu 1. beaivvi ja nohká njukčamánu 31. beaivvi.

Čuovvovaš olbmot galget leat mielde boazodoallodieđáhusas:

  • Siidaoasi jođiheaddji. Dieđáhussii galgá deavdit goappaš jođiheddjiid nama jus siidaoasis leat guokte ovddasvástideaddji jođiheaddji (oktasaš siidaoassi). Náittosguoibmi mas ii leat boazomearka ja lea siidaoasi jođiheaddji galgá maid namuhuvvot dieđáhusas.
  • Olbmot geain lea mearka ja geat gullet siidaoassái boazodoallolága § 10 nuppi lađđasa mielde.
  • Seamma olmmoš ii galgga rievtti mielde čállojuvvot eanet go ovtta dieđáhussii, muhto vuolleahkásaš mánát, geaid váhnemat eaba oro ovttas ja geain leat bohccot sihke eatni ja áhči bealde soga, galget čállojuvvot goappaš siidaosiid dieđáhussii. 

Don sáhtát birra jagi rievdadit du siidaoasi miellahtuid.

Go don sáddet boazodoallodieđáhusa ovtta boazodoallojagi ovddas, de fertet ođasmahtten siidaoasi miellahtuid ovdal njukčamánu 31. beaivvi. Jus rievdadat miellahtuid maŋŋel go boazodoallodieđáhus lea sáddejuvvon, de oidnojit rievdadusat boahtte jagi dieđáhusas.

Jođiheaddji náittos-/ássanguoimmi, gii ieš ii leat jođiheaddji, ja vuolleahkásaš mánáid boazolohku sáhttá devdojuvvot siidaoassejođiheaddji boazolohkui.

Olbmuid ja bohccuid ii sáhte sihkkut ovtta siidaoasi dieđáhusas earágo jus bohccot leat njuvvojuvvon dahje jus bohccuid sirdá nuppi siidaoasi dieđáhussii.

Dasa berret ráhkkanit

  • Jus dudnos lea oktasaš siidaoassi, de lea goappaš siidaoassejođiheddjiin beassanlohpi dieđáhussii. Doai fertebeahtti ieža gulahallat ja soahpat goabbá dudnos galgá logget sisa ja sáddet dieđáhusa siidaoasi ovddas. Doai oažžubeahtti goappašagat guitte boazodoallodieđáhusa ovddas Altinn:as. Goappaš jođiheddjiin lea ovddasvástádus ahte dieđut mat leat sáddejuvvon leat riekta.
  • Vejolaš rievdadusat diimmá boazologu ektui
  • Diimmá čearpmahiid ahkemolsun
  • Miesit mat leat šaddan
  • Miesit mat leat merkejuvvon
  • Priváhta njuovvan ja vuovdin
  • Bohccot mat leat njuvvojuvvon olgoriikkas
  • Ealihanbohccuid sirdin
  • Boazomassimat
  • Boazologu juohkin miellahtuide boazodoallojagi (njukčamánu 31. b.) loahpas

Ovdal go sáddet boazodoallodieđáhusa, de sáhtát ieš rievdadit siidaoassemiellahtuid ja sin rollaid. Dan dagat Altinn:a bokte, seamma sajis gos galggat sáddet boazodoallodieđáhusa. Muhtun rievdadusaid sáhtát ieš dohkkehit čovdosis, ja eará rievdadusaid ferte maiddái son geasa rievdadus guoská dohkkehit.

Siidaoasi sirdin ođđa jođiheaddjái galgá ain dieđihuvvot sierra skovi bokte stáhtahálddašeaddjái. Dán meannudeapmi sáhttá ádjánit.

Dat bohccot mat leat njuvvojuvvon njuovahagas leat ovdagihtii devdojuvvon boazodoallodieđáhussii. Logut leat vižžojuvvon njuovahagain/reidejeddjiin. Jus du mielas eai oro logut leame riekta, de fertet váldit oktavuođa njuovahagain/reidejeddjiin mii lea raporteren njuovvanloguid.

Deavdit dieđáhusa

Skovvi

Mana skovvái Boazodoallodieđáhus Altinn:a bokte. Dáppe fertet logget sisa. Don gávnnat sisabeassandieđuid Altinn:a neahttasiidduin.

Muitte sáddet dieđáhusa ovdal miessemánu 31. b.

Don sáhtát deavdigoahtit ja sáddet dieđáhusa miessemánu 1. beaivvi rájes. Don sáhtát álgit deavdit dieđáhusa ja eará háve joatkit deavdit dieđáhusa. Go leat deaddilan “Sádde”, de it sáhte šat rievdadit dieđáhusa ja sáddet ođđasit. Ovdal go deaddilat “Sádde”, de fertet dárkkistit ahte logut leat riekta.

Mii sávvat ahte sáddet dieđáhusa digitálalaččat. Váldde oktavuođa stáhtahálddašeddjiin iežat boazodoalloguovllus jus dárbbašat veahki.

Molssaeaktun muhtumiidda sáhttá leat fápmudit eará olbmui dahje rehketdoallofitnodahkii skovvedeavdinválddi. Bagadusa gávnnat Altinn:a neahttasiidduin. Dus lea liikká ovddasvástádus daid dieđuid ovddas mat dieđihuvvojit.  

Erenoamážit báberskovi birra

Don ain sáhtát sáddet boazodoallodieđáhusa báberskovi bokte, dahje sáddet PDF-hámis sihkkaris dieđáhusa bokte stáhtahálddašeaddjái. Boazosearvvit fertejit sáddet dieđáhusa digitálalaččat. Njuovahagaid njuovvanlogut leat ovdagihtii devdojuvvon digitála skovis. Eiseválddiin leat njuovahagaid njuovvanlogut, ja don fertet váldit oktavuođa stáhtahálddašeddjiin jus áiggut daid oaidnit. Njuovvanlogut maid njuovahagat leat raporteren leat vuođđun boazodoallodieđáhusas ja dáhket vuođu doarjagii siidaosiide ja boazoservviide.

Sáddet dieđáhusa

Sádde dieđáhusa stáhtahálddašeaddjái iežat boazodoalloguovllus. Go digitálalaččat sáddet boazodoallodieđáhusa, de dat automáhtalaččat manná stáhtahálddašeaddjái.

Maŋŋel go leat sádden dieđáhusa

Boazodoallojagi 2023-2024 rájes lea boazodoallodieđáhus iešdieđáhus ja dan ii galgga stáhtahálddašeaddji dohkkehit.

Siidaoassejođiheddjiin ja boazoservviid ovddasteddjiin lea ovddasvástádus bearráigeahččat ahte logut mat bohtet ovdan boazodoallodieđáhusas leat ollislaččat ja riekta. Jus it sádde dieđáhusa, dahje dieđáhusas leat čielga boasttuvuođat dahje váilevašvuođat, de sáhttá stáhtahálddašeaddji čuovvolit dan. Dán birra sáhtát lohkat das vuollelis Dárkkisteami vuolde.

Masa dieđut geavahuvvojit

Dieđut mat bohtet ovdan boazodoallodieđáhusas čájehit geat barget bohccuiguin, geat eaiggádit bohccuid ja dieđuid boazologu birra. Dieđut boazodoallodieđáhusas dáhket vuođu doarjagii siidaosiide ja boazoservviide. Boazodoallodieđáhusa dieđut dáhket maiddái vuođu boraspirevahátbuhtadusa ohcamii, ja maiddái statistihkkii ja prognosaide, ovdamearkka dihte boazodoalu resursa- ja obbalašrehketdollui.

Dárkkisteapmi

Stáhtahálddašeaddji sáhttá geahččat dieđuid boazodoallodieđáhusas. Jus lea vuođđu dasa, de sáhttá stáhtahálddašeaddji mearridit dahkat almmolaš dárkkistuvvon boazolohkama siiddain, siidaosiin ja boazoservviin. Stáhtahálddašeaddji sáhttá maiddái sihtat du sáddet duođaštusaid mat čilgejit dieđuid maid leat deavdán dieđáhussii. Jus sáddet boazodoallodieđáhusa mas leat čielga boasttuvuođat dahje váilevašvuođat, de sáhttá stáhtahálddašeaddji dahkat áššemearrádusa sankšuvnna birra. Dat mearkkaša ahte don sáhtát šaddat ođđa dieđuid addit. Dat čuovvu boazodoallolága kapihttal 11 mearrádusa. Jus ozat siidaoasse-/boazosearvedoarjaga, de sáhttet dieđut meannuduvvot ohcama oktavuođas. Jus leat addán boasttudieđuid, de dat sáhttá váikkuhit doarjjamáksimii. Stáhtahálddašeaddji sáhttá ovdamearkka dihte árvvoštallat gáibidit unnideami dahje hilgut doarjjaohcama.

Jus it sádde dieđáhusa

Jus it sádde boazodoallodieđáhusa, de sáhttá stáhtahálddašeaddji dahkat mearrádusa sankšuvnna birra. Dat mearkkaša ahte don sáhtát gohččojuvvot sáddet boazodoallodieđáhusa, ja ahte sáhttá mearriduvvot bággosáhkku dassážii boazodoallodieđáhus lea sáddejuvvon. Dat čuovvu boazodoallolága kapihttal 11 mearrádusa.

Du dieđut leat vuođđun doarjjamáksámušaide

Boazodoallodieđáhus lea luohttevašvuođa ala vuođđuduvvon. Dat mearkkaša ahte du dieđut boazologu birra dieđáhusas leat vuođđun go doarjjaohcan meannuduvvo. Boazodoalloeiseválddiin lea vejolašvuohta gáibidit ruovttoluotta máksit boasttumáksojuvvon doarjaga. Duođalaš oktavuođain sáhttet boazodoalloeiseválddit váidit siidaoassejođiheaddji dahje boazosearvvi go lea boasttudieđuid addán. Váidima sáhttá árvvoštallat dakkár áššiin gos siidaoassejođiheaddji dahje boazosearvi leat addán boasttudieđuid ohcamiin dahje gullevaš dokumeanttain mat leat dahkan dahje livčče sáhttán dahkat ahte ohcci oažžu doarjaga man ii livčče ožžon muđui, dakkár dieđut sáhttet leat ovdamearkka dihte boasttudieđut boazologu birra. Dát guoská dakkár oktavuođaide go doarjjavuostáiváldi ferte diehtán dahje livččii galgan diehtit ahte dagu geažil sáhttá šaddat vuoigatmeahttun doarjjamáksin. Jus dieđáhus divvojuvvo, de sáhttet leat váikkuhusat ovddeš boazodoallojagiid doarjagiidda, ovdamearkka dihte jus boazolohku čájeha ahte doarjja ii livčče galgan máksojuvvot.

Kopiija dieđáhusas sáddejuvvo orohatstivrii

Go don sáddet boazodoallodieđáhusa, de oažžu du orohaga orohatstivra kopiija dieđáhusas. Dat čuovvu boazodoallolága § 18. Orohatstivra ovddida boazodoalloberoštumiid du orohagas ja sin bargu lea váldit vuhtii orohaga guohtunresurssaid. Dieđut boazodoallodieđáhusas lea dehálaččat earret eará orohaga boazolohkohálddašeapmái ja vai dihtet geat leat miellahtut orohagas. Orohatstivrra miellahtut leat jávohisgeatnegasvuođa vuollásaččat boazologu ja persovnnalaš dieđuid ektui boazodoallolága § 18 mielde.

Buhtadusohcan ráfáiduhtton boraspirevahágiid ovddas

Birasdirektoráhtta hálddaša ortnega. Don sáhtát ohcat buhtadusa bohccuid ovddas maid leat massán ráfáiduhtton boraspiriide Birasdirektoráhta elektrovnnalaš ohcanguovddážis. Ohcanáigemearri lea miessemánu 31. beaivvi. 

Dehálaš dáhtonat:

Digitála skovi sáhttá deavdigoahtit:

miessemánu 1. beaivvi

Áigemearri sáddet dieđáhusa:

miessemánu 31. beaivvi

Dárbbašat go veahki?  

Váldde oktavuođa iežat boazodoalloguovllu Stáhtahálddašeddjiin.  

Gávnna iežat guovllu stáhtahálddašeaddji
Til toppen AI-powered search

KI søk